Sõjalennunduse murrangulise verstapostina asus õhujõudude sekretär Frank Kendall hiljuti juhtima tehisintellektiga juhitavat hävitajat, mis lendas läbi taeva, et näidata autonoomset õhulahinguvõimet.
Eksperimentaalne F-16 reaktiivlennuk, mis oli värvitud silmatorkavas oranžis ja valges värvitoonis, tõusis õhku Californias asuvast Edwardsi õhujõudude baasist lõõskava keskpäevapäikese all. Kuid oli üks keerdkäik – inimpiloodi asemel tüüris oli õhusõiduk täielikult juhitud täiustatud tehisintellekti algoritmide abil.
Kendall oli esiistme kokpitti kinnitatud, tema keha allutati tugevatele G-jõududele, kui AI sooritasid välkkiireid manöövreid, tehes loope ja keerutades kiirust üle 550 miili tunnis. Simuleeritud õhuvõitluses jõudis tehisintellekti juhitav F-16 teisele inimese juhitavale reaktiivlennukile tuhande jala kaugusele ning kaks lennukit võistlesid hingematvas akrobaatikademonstratsioonis positsioonide pärast.
Pärast põnevat tunniajalist lendu tõusis Kendall piloodikabiinist silmanähtavalt muljet avaldades, tema irve peegeldas äsja leitud kindlustunnet selle tipptehnoloogia võimaluste vastu.
„ Selle puudumine on julgeolekurisk. Praegusel hetkel peame selle saama ,“ ütles Kendall lennujärgses intervjuus veendunult, väljendades oma usaldust tehisintellekti võime vastu teha kriitilisi otsuseid, isegi neid, mis puudutavad relvade kasutamist lahingusituatsioonides.
See ajalooline lend tähistab õhuväe pöördelist muutust's lähenema õhusõda, mida ajendas mure traditsiooniliste mehitatud hävituslennukite haavatavuse pärast vaenlase kiiresti arenevate elektroonilise sõjapidamise, kosmose- ja õhutõrjesüsteemide võimete suhtes. Hiinaga's õhuvägi peaks arvuliselt ületama Ameerika Ühendriikide laevastikku ja mehitamata õhurelvade leviku tõttu mõlemal poolel panustab Pentagon suuresti AI jõu kordajana.
AI-ga juhitav hävitaja, hüüdnimega "Vista”, on selle ümberkujundamise esirinnas. Selle tarkvara, mille on välja töötanud Õhuväe uurimislabor, õpib enne oma taktika testimist päris lendude ajal keerukates simulaatorites miljonite andmepunktide põhjal. Seejärel suunatakse need reaalse maailma sooritusandmed tagasi simulaatorisse, mis võimaldab AI oma võitlusstrateegiaid pidevalt täiustama.
"Ühelgi teisel riigil maailmas pole AI reaktiivlennuk nagu Vista”, uhkeldavad oma sõjalised operaatorid, kes väidavad, et süsteem on katsetamise ajal teatud õhk-õhk lahingustsenaariumides juba ületanud inimpiloote.
Kuid see kiire omaksvõtt AI õhusõjas pole kriitikavaba. Relvastuskontrolli eksperdid ja humanitaarabiorganisatsioonid on väljendanud tõsist muret võimaliku autonoomsed relvad süsteeme, mis võimaldavad teha surmavaid otsuseid ilma inimliku järelevalveta – stsenaarium, mida nad peavad vastuvõetamatuks.
„ Elu ja surma otsustamise anduritele ja tarkvarale loovutamise pärast tuntakse laialdast ja tõsist muret, “ hoiatas Punase Risti Rahvusvaheline Komitee, kirjeldades autonoomseid relvi kui „ vahetut muret tekitavat põhjust “, mis nõuab kiiret rahvusvahelist reguleerimist.
Kendall püüdis neid hirme hajutada, väites, et jõu kasutamise osas jääb inimjärelevalve otsustusprotsessi lahutamatuks osaks. Sellest hoolimata Pentagon's agressiivne jälitamine AI integratsioon, mille plaanid on aastaks 1,000 üle 2028 mehitamata sõjalennuki, rõhutab selle areneva tehnoloogia strateegilist tähtsust.
Lisaks eetilistele vaidlustele on õhujõudude pöördumine tehisintellektiga õhusõidukite poole tingitud pragmaatilistest kulude ja võimekuse kaalutlustest. Tootmisviivituste ja kulude ületamisega vaevatud F-35 Joint Strike Fighter programm on osutunud rahaliseks raskuseks, mille hinnangulised eluea kulud ulatuvad vapustava 1.7 triljoni dollarini. Väiksemad, odavamad ja ühekordselt kasutatavad tehisintellektiga juhitavad droonid pakuvad rahaliselt jätkusuutlikumat edasiminekut.
Veelgi enam, tulevased sõjastsenaariumid näevad ette mehitamata Ameerika lennukite sülemeid, mis sooritavad ennetavaid rünnakuid vaenlase kaitsele, sillutades teed mehitatud hävitajatele, et tungida vaenulikku õhuruumi, vähendades sellega pilootide elusid. See jõudude paljunemine võib osutuda otsustavaks võimalikes konfliktides lähedaste vastastega nagu Hiina.
Sel ajal, kui Ameerika Ühendriigid võistlevad oma tehnoloogilise edumaa säilitamise nimel, ei seisa teised riigid tegevusetult. Venemaa on investeerinud palju mehitamata maapealsetesse sõidukitesse, samal ajal kui Hiina on muutnud vananenud hävitajaid, et need toimiksid autonoomsete droonidena, mis on võimelised korraldama enesetapurünnakuid väärtuslike sihtmärkide vastu.
Isegi väiksemad riigid, näiteks Liibüa, on demonstreerinud autonoomsete droonide algelisi võimeid, mis on selle tehnoloogia leviku eelkäijaks kogu maailmas. Ka India on loonud Kaitsealase Tehisintellekti Nõukogu, et anda strateegilist suunda. AI integreerumine oma sõjavägedesse.
Tagasi Edwardsi õhujõudude baasis, Vistat juhtivad katsepiloodid's arenguga tegelevad isikud on oma töö sügavatest tagajärgedest teravalt teadlikud. Kuigi mõned tunnistavad võimalust, et nende rolli võidakse vähendada või isegi asendada AI tulevikus jäävad nad kindlameelselt veendumusele, et Ameerika Ühendriigid ei saa endale lubada selle tehnoloogilise kõrgtaseme loovutamist potentsiaalsetele vastastele.
„ Ma ei tahaks minna vastu vastasele, kellel on tehisintellekti abil juhitavad lennukid, kui meil pole midagi sarnast ,“ märkis üks piloot, rõhutades selle õitsva võidurelvastumise kõrgeid panuseid.
As AI jätkab oma halastamatut marssi õhuvõitluse valdkonda, tähistab Vista ajalooline lend pöördepunkti, sümboolset hetke, mil külm arvutus ületas inimvõimete piirid masinõpe algoritmid. Autonoomsete hävituslennukite ajastu on kätte jõudnud ja sõjapidamise tuleviku tagajärjed on nii virgutavad kui ka sügavalt rahutuks tegevad.
Kendalli adrenaliinilaksu keskel's suure gravitatsiooniga kogemusest ilmneb kainestav reaalsus: tehnoloogilise üleoleku otsinguil hägustub piir inimese ja masina vahel üha enam, sundides meid seisma silmitsi sügavate eetiliste küsimustega masina rolli kohta. AI elu ja surma otsustavatel otsustel.
Kui Vista läbi taeva tõuseb, siis selle AI aju simuleeritud lahingutegevuse karme õppetunde omastades tuletab meile meelde, et autonoomsete relvade tulek ei ole pelgalt teaduse areng, vaid pöördeline punkt, kus meie kui ühiskonna moraalne kompass pannakse proovile.
Hävituslendurite ajastu võib olla lõppemas, kuid raskete valikute ajastu on alles algamas. See, kuidas me sellel kaardistamata territooriumil navigeerime, ei kujunda mitte ainult homseid lahinguvälju, vaid selle olemust, mida tähendab olla inimene maailmas, kus meie looming võib ühel päeval meid ületada.
BONUS: Hankige meie 200 dollaritAI "Meisterlikkuse tööriistakomplekt" TASUTA registreerumisel!
